Nägemise paranemine

Olen 32.a. noormees, kes võttis osa 2011.a. aprillis toimunud nägemise parandamise õpitoast.

Põhjus, miks programmiga liitusin, oli seotud nägemise järk-järgulise halvenemisega. Kuigi mulle oli 2007.a. väljakirjutatud kaugele nägemise prillid(-0,5;-0,75), hakkas nende mõju järjest vähenema. Esmalt hakkasid silmad väsima töö juures olles õhtupoolikul ning pimedas ringi liikudes. Seejärel tundsin väsimust juba lõuna ajal. Kindlasti aitasid sellele kaasa ka ettevõttes kasutatavad päevavalguslambid ning monitori vaatamine.

Tee nägemise parandamise programmini leidsin 2011.a. alguses, kui olin külastamas Holistilist Kliinikut seoses seal korraldatava vestlusõhtuga. Olin tookord lihtsa valiku ees, kas investeerida endasse või kangematesse prillidesse. Kuna ma tolleks ajaks olin juba sammud seadnud n.ö. „enda avastamise teele”, siis jätsin seekord tänapäeva meditsiini panustamata.

Õpituppa läksin nii neutraalsena, kui vähegi võimalik - olin avatud uutele väljakutsetele. Julgustuseks võtsin ka oma sõbra kampa. Õpituba oli jagatud loogilisteks etappideks, mis koosnes: enda hetkeolukorra tutvustamisest, erinevate nägemisseisunditega kurssi viimisest, põhjuste-tagajärgede analüüsimisest ning erinevate harjutuste ja nägemist toetavate toitumisharjumuste/lisandite/vahendite tutvustamisest. Igav ei hakanud, kogu aeg olid käed-silmad tööd täis. Harjutused tegime õpitoas läbi, et hiljem ei tekiks arusaamatusi. Minu jaoks positiivse üllatuse pälvis see, et nägemise raskuste tekkimise põhjuste all ei lahatud ainult füüsilisi põhjuseid vaid selgitati ka emotsioon-mentaalseid tegureid. Mina isiklikult olen seisukohal, et mainitutest viimastel on oluliseim roll meie nägemise kvaliteedi kohalt. Igaüks sai endaga kaasa nägemise parandamise töövihiku ning CD plaadi kolme meditatsiooniga. Antud meditatsioonid sisaldavad n.n. „vaimset” tööd silmadega, mis on minu arust suureks võtmerolliks nägemise paranemisele.

Õpitoa juhendaja soovitas mul juba programmi ajal prillidest loobuda – nii ma ka tegin. Peale seda pole ma prille kasutanud.

Töövihik sisaldab kaheksanädalast harjutuste paketti, millega alustasin juba järgmisel päeval. Lisaks sellele on ka väike igahommikune harjutuste pagas, mille läbimine teeb hommiku kohe erksaks.

Esimestel nädalatel tundsin harjutusi tehes silmade kiiret väsimist, tuli teha pause ning osad harjutused ei õnnestunud lõplikult. Tööl olles olid silmad lõunaks päris väsinud, kuid programmiga kaasasaadud harjutused, mida sai ka töö juures rakendada, andsid silmadele puhkust ning jõudu. Peale selle, et silmad väsisid, esines ka suurel määral kuivust, kuid ka sellele leidus rohtu. Kes soovis võis kasutada silmatilkasid, kuid ma sain harjutustega hakkama.

Esimestel nädalaltel tegime sõbraga sellise avastuse, et mingi objekti vaatlemisel oleme hetkel „kohal” ja näeme objekti fokusseeritult, kuid siis tulevad uued mõtted vahele ja toimub objekti fookusest välja minek.

Umbes kolmandal-neljandal nädalal õnnestus harjutuste sooritamine rahuldavalt ning silmade kuivus hakkas järgi andma. Kuid õhtuks olid silmad ikka väsinud, kuid kodused silmade stressi maandamise harjutused andsid tuntavalt toonust tagasi. Töölt vabadel päevadel oli asi tunduvalt parem tänu päevavalguslampide puudumisele.

Ma arvan, et kuskil peale kuuendat-seitsmendat nädalalt hakkasin juba tööjuures unustama, et silmad on kuivad ja väsinud. Kõige rohkem andis veel nägemine tunda pimedatel õhtutel, näiteks autoga sõites kaugelt liiklusmärkide jälgimine.

Alles hiljuti jäi kogemata prillitoos mulle näppu ning vaatasin korraks läbi klaaside – maailmal puudusid justkui värvid ja ehtsus.

Kokkuvõtteks olen tänulik endale, et astusin mugavustsoonist välja ning tegin enda füüsilisele ja vaimsele kehale sellise kingituse. Loomulikult olen igati tänulik programmi läbiviijatele ning Holistilise Kliiniku inimestele.

Ega keegi teie eest midagi ära ei tee, ise tuleb ohjad haarata ja tegutseda. Vanasti oli ütlus- „terves kehas terve vaim”, hetkel mulle sobib paremini „terves vaimus terve keha”.

Edukat maailma avastamist!

Virgo